viie aasta tagune kraam

Kuigi täna oli kuidagi loovalt, puhastavalt ja taastavalt melanhoolne päev, siis ikkagi luuleridu ei tulnud. Aga vanas kraamis sobrades taasleidsin selle või see leidis minu:

Habras-habras-habras,
nagu lihviks kaljut,
samas teritades nuga,
aga kalju ei ole kalju
ja nuga pole nuga-
habras!
Oodata.
Oodanedes hapruda veelgi,
kuni viimaks nii hapr,
et purunematu.
Just siis katkungi.
Kildun.

9 märts 2008